" ... Orel on kahtlemata üks vägevamaid, julgemaid ja suurejoonelisemaid muusikariistu, mida inimlik geenius üldse on loonud. See on tõeline orkester, millelt osav käsi võib nõuda kõike, sest ta on suuteline kõige väljendamiseks. See on mõningal määral pjedestaal, millelt hing võtab hoogu ilmaruumi sööstmiseks, kus ta oma lennul loob tuhandeid pilte, maalib elu, läbib lõpmatuse, mis taevast maast lahutab. Mida enam poeet oreli gigantseisse harmooniaisse süveneb, seda paremini ta taipab, et ainult see sajahääleline maine koor võib täita vaheruumi põlvitava koguduse ja pühamu hiilgusse peidetud jumala vahel, et ainult see muusikariist on too vägev interpreet, kes suudab väärikalt taevale edasi anda kõik inimlikud palvused nende ammendamatud mitmekesisuses, kõik loendamatud kurbuseliigid, kõik mõtisklused ja ekstaasid, kõik tormilised patukahetsuse puhangud ja kõikide usundite tuhanded fantaasiad. Jah, ainult pühakoja kõrgete võlvide all omandavad kirikumuusika geeniuste loodud meloodiad ennekuulmatu ülevuse ja vägevuse, saavad kauniks ja võimsaiks  ... "

Honoré de Balzac


Edasi lehele